Ringne hommikusöök vol 5: Kas sinu logoga pusa on prügi või ressurss?
Moetööstus vastutab ligi 10% globaalse süsinikuheitme eest – seda on rohkem kui kõigi rahvusvaheliste lendude ja meretranspordi heitmed kokku. Alates 2000. aastast on rõivatootmine maailmas kahekordistunud, kuid tervelt 73% turule pandud riietest lõpetab oma eluea prügilas või põletuses. Need numbrid illustreerivad probleemi, mis ei puuduta ainult globaalseid kiirmoebrände, vaid ka igat ettevõtet, kes tellib oma töötajatele või klientidele mõeldud logoga riideid ja esemeid.
Maikuisel ringsel hommikusöögil võtsime luubi alla tekstiilisektori peamised ringsed väljakutsed, vaadates tekstiili terviklikku väärtusahelat. Oma kogemust ja mõtteid jagasid ringdisaini eestvedaja ja disainer Reet Aus, Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud, FYUL ESG projektijuht Kerli Kalk ja Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Arutelu juhtis HI advisory partner ja kestlikkusdisainer Jane Oblikas.
Fotograaf: Krislyn Valtson
Tekstiiliprobleem on disainiprobleem
Rõivamaailma tegelik reaalsus hargneb lahti tarneahela kahes äärmuses. Ühel pool on Bangladeshi tehased, kus kaasaegse jäätmekäitluse puudumise tõttu on tekstiilijääkide kuhjad tavapärane tänavapilt. Teisel pool on Keenia hiiglaslik Gikomba turg ja Dandora isetekkeline prügila, kus lõpetab ka suur osa Baltikumi tekstiiliesemetest. Suur osa sinna saadetavast tekstiilist on meie mõistes jääde – vales suuruses, katkine või määrdunud –, mis on kaotanud oma väärtuse.
Allikas: Reet Aus
Reet Aus tõi välja, et hästi disainitud rõivaese ei lõpetaks kunagi prügimäel. Tekstiiliprobleemist rääkides peame seega alustama disainiprobleemist. Võime luua nii palju eluea lõpu lahendusi kui tahes, aga suurel skaalal ei muutu midagi, kui toote ringlusele pole mõeldud alguses, selle loomisfaasis. Lahendus algab materjalivalikust ja tootmisprotsessi läbipaistvusest. Reet Ausi loodud UPMADE süsteem võimaldab brändidel ja tootjatel saada sertifitseeritud ning rakendada tööstusliku ringlussevõtu meetodit, tagades 99% väiksema veekulu, 92% väiksema energiakasutuse ning 94% väiksema CO2 heite võrreldes sarnase tootega, mis on valmistatud esmasest toorainest.
Surve muutusteks ei tule aga ainult keskkonnast, vaid üha kiiremini ka seadusandlusest. Euroopas on tekstiili põletamine ja ladestamine muutumas üha kallimaks ning ees ootavad ranged regulatsioonid.
2027. aastast muutub Euroopa Liidus kohustuslikuks digitaalne tootepass (DPP). Igale tootele lisanduv QR-kood peab tarbijale ja käitlejale avama toote kogu eluloo: alates tootmiskohast kuni olelusringi hindamise (LCA) ja eluea lõpu juhisteni. Juba aasta hiljem rakendub tekstiilile laiendatud tootjavastutus (EPR). See seab ettevõtted täiesti uude olukorda, kus vastutus toote eest ei lõppe, kui klient poeuksest väljub.
Funktsionaalne versus emotsionaalne väärtus
Uuskasutuskeskuse praktika näitab, et ainuüksi ühest kogumiskeskusest korjatakse kuu jooksul kokku umbes 50 kilogrammi ettevõtete logodega riideid – peamiselt T-särke, pusasid ja jopesid. Need tooted on funktsionaalselt terved ja puhtad, kuid nende emotsionaalne väärtus uue omaniku jaoks on null. Inimesed ei soovi kanda riideid, millel on võõra ettevõtte suur logo või ammu toimunud suvepäevade kuupäev.
Selleks, et ettevõtte logoga pusa oleks väärtuslik ressurss, mitte tulevane jääde, joonistus arutelust välja kolm selget strateegiat, millele brändirõivaid luues mõelda:
Kõrge emotsionaalse väärtusega monomaterjalist disain. Reet Aus teab kogemusest, et riideeseme lihtsus muudab selle kergemini parandatavaks ja hiljem ringlussevõetavaks. Logo ei tohiks olla visuaalselt „rusikaga näkku“, vaid delikaatselt disaini sisse põimitud. Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska lisas, et kui kasutajal tekib esemega emotsionaalne side, siis lemmikasju kantakse ja parandatakse aastaid, mis hoiab need tekstiiliringist väljumast.
Modulaarsus ja rendimudel. Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud tõestas, et B2B sektoris saab tekstiili hoida elus aastakümneid, kui fookuses on kasutusaja pikendamine ja modulaarne disain, nt vahetatavad käised ja detailid. Lindströmil on maailmas ringluses 14 miljonit riideeset. Logode puhul tasub eelistada eemaldatavaid lahendusi, nagu krõpsuga kinnitused või spetsiaalsed tikitud padjakesed. Kui ettevõtte bränd või töötaja vahetub, saab logo eemaldada ja riideeset kasutada järgmine inimene või organisatsioon.
Print-on-demand. Suurte partiide ettetootmise asemel saavad ettevõtted kasutada digitaalseid brändipoode. FYULi ESG projektijuht Kerli Kalk selgitas, kuidas ületootmine väheneb, kui toode valmistatakse ja trükitakse alles siis, kui töötajal või kliendil on selleks reaalne vajadus. See tagab, et tellitakse asju, mida päriselt vajatakse ja kasutatakse.
Fotograaf: Krislyn Valtson
Kuidas muuta normi?
Koolitused ja teavitustöö on olulised, kuid täiskasvanud inimese käitumist muudab kõige tõhusamalt see, kui luuakse keskkond, kus uutmoodi käitumine on tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Nii nagu toidupoes määrab ka tekstiili tagastamisel tulemuse valikuarhitektuur. Kui luua visuaalselt esteetilised ja kättesaadavad kogumissüsteemid, muutub ka inimeste harjumus tekstiiliga ümber käia.
Ringmajanduslik mõtteviis nõuab turundus- ja tegevjuhtidelt ühte kriitilist mõtet õigel hetkel: kui hakkad tellima järjekordset pusa, ära mõtle ainult eelseisvale üritusele, vaid ka sellele, mis on sellest tootest saanud kolme aasta pärast. Keskkonna ja tuleviku jaoks on kõige kallim ese, mida kantakse kõige vähem.
