Miks anda odavalt käest ressurss, mille hind ajas kasvab?
Oleme harjunud kuulma, et tööstus peab kohanema väliskeskkonnast tulevate riskidega. Meie äri mõjutab aina enam kõikuv energiahind, tarneahelate ebastabiilsus, uued regulatsioonid, geopoliitiline olukord jms. Juunis külastasime Eesti tööstusjuhtide ja ülikooli õppejõududega Saksamaa innovatiivsemaid tehaseid ja teaduskeskusi. Inspiratsioonireisil nägime, et tootmisettevõtete järgmine suur konkurentsieelis ning ressursikindlus ei sõltu ainult välistest riskidest, vaid pigem sellest, mida tehakse (või jäetakse tegemata) toote disaini- ja arendusfaasis.
Sinu toode on ajutine materjalipank
Saksamaa tehaste külastuste vestlustes jäi kõlama, et ressursside ja tarnekindluse puudus on reaalne probleem ning selle lahendamiseks on arenduse fookuses tarneahela kaks otsa: disainifaasis läbimõeldud materjalide kerge eraldatavus toote eluea lõpus ja toimiva teenusmudeli arendamine materjali turult tagasivõtmiseks.
Wilo Group nutitehases Dortmundis valmib nädalas kuni 50 000 pumpa. Nende uue põlvkonna toodete eeldatav eluiga on 30–50 aastat. AI-d ei kasutata Wilos ainult tootmises, vaid ka pumba elutsükli pikendamiseks. Wilo pumpadesse on integreeritud sensorid, mis edastavad andmeid pilve (WILO monitor). Erinevate signaalide kombineerimisel suudab süsteem ette ennustada rikkeid (predictive maintenance). Väiksemad rikked lahendatakse automaatselt, suuremaid parandusi teevad Wilo spetsialistid.
Uued pumbad on disainitud modulaarseteks. Kliendi jaoks teeb see hooldamise lihtsaks – kui midagi läheb katki, saab mooduli kiiresti ja vähese materjalikuluga välja vahetada. Samuti korjab Wilo turult tagasi vanad pumbad ja võtab need osadeks lahti. Nad sorteerivad ja taaskasutavad materjale, mida uutes pumpades vajatakse, kindlustades nii oma tarneahelat.
Sama põhimõtet järgib plastitööstus Igus GmbH Kölnis. Selle asemel, et lasta kõrgtehnoloogilisel plastil lõpetada põletuses, on igus loonud toimiva plasti ringlussevõtu platvormi Chainge. igus kogub kokku ja puhastab energiakette ja tehnilist plasti (sõltumata tootjast), regranuleerib ja muudab selle uuesti tootmiseks sobivaks tooraineks. Programmiga on liitunud juba ligi 400 iguse globaalset klienti ja ringlusesse on suunatud üle 251 tonni tehnilist plasti. See vähendab drastiliselt toote CO₂ jalajälge võrreldes uue toorplastiga. Sellest aastast saavad kliendid ka ametliku ringlussevõtu sertifikaadi, mida kasutada oma ESG-raportites.
Materjali säästev on ka igus GmbH tootmishoone Kölnis, mis on projekteeritud ilma kandvate siseseinteta. Nii on see modulaarne ja kohandatav vastavalt tootmisvajadustele.
Külastasime ka ringmajandusele keskendunud rakendusuuringute keskust Prosperkolleg. Seal näidati meile katsetust kasutatud akutrelli demonteerimisega. Katse demonstreeris, et isegi robootika ja tehisintellekti koostöös on toote materjalide eraldamine väga keeruline ja kallis, kui see ei ole algselt disaini faasis läbimõeldud. On puhas ressursi raiskamine, kui me ei disaini tooteid osadeks lahtivõetavateks. Kui toode on kokku liimitud või segatud mürgiste lisanditega, mida ei saa enam eraldada, on hilisem materjali ringlussevõtt võimatu.
EL-i tööstuspoliitika liigub suunas, kus tarneahelate nõrkuste ja sõltuvuste vähendamine on hädavajalik ning igat toodet tuleb vaadata kui ajutist materjalipanka, mille väärtus, koostis ja taaskasutatavus on täpselt dokumenteeritud. Et see juhtuks, on rakendumas digitaalne tootepass (Digital Product Passport ehk DPP), mis sisaldab infot toote koostise, keskkonnamõju, parandatavuse, varuosade ning taaskasutusvõimaluste kohta. Esimesed digipassid (näiteks terase, akude ja tekstiilide valdkonnas) hakkavad järk-järgult rakenduma juba lähiaastatel.
Uued ärimudelid materjali turult tagasi saamiseks
Materjalide eraldatavusest pole aga kasu, kui tootjal puudub motivatsioon neid turult tagasi korjata. Parim viis tagada, et materjal jõuab tootja juurde tagasi, on otsustavalt muuta ärimudelit ja müüa toodet kui teenust (Product-as-a-Service). Kui tootja ei müü mitte pumpa või kompressorit, vaid tagab kliendile toimiva funktsiooni (näiteks suruõhu), muutub toote pikaealisus ja kerge parandatavus otseselt tootja äriliseks huviks. Mida kauem toode vastu peab ja mida lihtsam on selle komponente uuesti kasutada, seda suurem on tootja kasumimarginaal. Teenuse müügiga on garanteeritud ka toote hilisem tagasivõtt. See ei ole täna veel levinud ärimudel, kuid ressursside piiratus ja üha kallimad sisendhinnad selles suunas tööstust juhivad.
Kokkuvõttes kolm soovitust, et mitte odavalt ressurssi käest anda:
Ringdisain tootearenduses on hädavajalik investeering: modulaarsus, eraldatavad ja puhtad materjalid maandavad tulevikus tarnekindlusega seonduvaid riske. Saksamaa tööstused liiguvad jõuliselt selles suunas.
Materjali tagastamise teekond tuleb kliendile mugavaks disainida: juba praegu on vaja läbi mõelda, kuidas materjal teieni tagasi jõuab. igus ja Wilo näitavad, et materjali tagasivõtt on konkurentsieelis.
Mõelge tootest kui tuleviku tootmisressursist: iga komponent, mille täna oma tootesse panete, peaks 10 või 20 aasta pärast olema teie (või teise tööstuse) tooraine ilma, et kvaliteet kannataks või väärtus langeks (downcycling).
Nagu meile kinnitati, on Saksamaa tööstuse jaoks ringmajandus osa lahendusest, mis tagab ressursitõhususe. Eesti tööstused, kes hakkavad tooteid lahtivõetavateks ja materjale tagasivõetavateks disainima täna, kindlustavad oma äri tulevaste tooraine- ja tarnekriiside vastu.
Õppereisi korraldasid HI advisoryja Harno. Õppereis toimus Roheoskuste programmi raames, mida koordineeris Haridus- ja Noorteamet ning seda rahastati Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu reformi “Ettevõte rohepööre” investeeringu “Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks” vahenditest.
