Ringne hommikusöök vol 4: Kuidas jäätmed tänasest majandusmudelist välja disainida?
Kuidas vähendada jäätmete teket ja muuta ringmajandus kasumlikuks reaalsuseks? Jaanuarikuisel ringsel hommikusöögil Riigikogus otsisime vastuseid koos Hanah Lahe (Riigikogu), Ivo Jaanisoo (Kliimaministeerium), Estel Puki (Verston), Sven Ruukholmi (Ragn-Sells), Margus Ärmi (Bepco) ja kestlikkusdisainer Dan Mikkiniga.
Sõnum oli selge: ringne mõtteviis ei tähenda majanduslikku kahjumit, vaid targemat disaini ja efektiivsemat ressursikasutust.
Fotograaf: Erik Peinar
Selgus ja majanduslik kasu kui muutuste mootor
Aastal 2024 tekkis Eestis 14,6 miljonit tonni jäätmeid, millest 5,7 miljonit tonni ladestati prügilatesse (Keskkonnaportaal, 2025). Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo tõi siin võrdluseks Cheopsi püramiidi, mille kaal on ligikaudu 6–7 miljonit tonni. Viimase 20 aasta jooksul oleme Eesti ladestanud prügilatesse igal aastal vähemalt ühe (mitmel aastal rohkemgi) Cheopsi püramiidi jagu jäätmeid, raisates ressursse ja põhjustades suurt negatiivset mõju keskkonnale.
Aasta 2026 toob Eesti jäätmekäitlusesse märgilised muutused. Ivo Jaanisoo tõdes, et pikalt ettevalmistatud jäätmereformi eesmärk on asendada senine segadus selguse ja majandusliku motivatsiooniga.
Fotograaf: Erik Peinar
Praegune olukord, kus omavalitsustes kehtivad erinevad reeglid ja konteinerite süsteemid, pärsib heade praktikate levikut. Uus lähenemine loob üleriigilise kogumisstandardi: jäätmete liigiti kogumine muutub normiks ja pall lüüakse KOVide väravasse, et tagada teenuse kvaliteet.
Reformi tuum on, et keskkonnahoidlik käitumine peab olema rahakotile soodsam. Kui jäätmeid liigiti koguda, on leibkonna kuuarve hinnanguliselt 5 eurot, samas kui sorteerimata jätmisel on kulu 2–3 korda suurem. Lisaks tõusevad ladestus- ja põletustasud, mis annab signaali turule – materjali ringlussevõtt on ainus majanduslikult jätkusuutlik tee. Läbipaistvust lisab 2027. aastal rakenduv digitaalne andmeplatvorm PISTRIK, mis muudab jäätmevood reaalajas jälgitavaks.
Ringmajandus algab disainietapis, mitte prügimäel
"Ringmajandus ei ole jäätmekäitlus. See on disainiküsimus," rõhutas Ragn-Sells juhatuse liige Sven Ruukholm. Toodet luues tuleb läbi mõelda kogu tema elukaar. Hea näide disaini vastuoludest on müügipakend. "Flow-pack" kilepakend säästab küll oluliselt materjali võrreldes karbiga, kuid selle 2D-kile kättesaamine sorteerimisliinil on tehnoloogiliselt keerulisem kui jäiga karbi eraldamine. Sarnaste nüansside läbi mõtlemiseks on vaja koostööd tootja, pakendaja ja jäätmekäitleja vahel, et disainida pakend, mis võtab arvesse kogu elukaart ja vastab ka tehnilistele tingimustele.
Sama põhimõte kehtib taristuehituses. Verstoni personalijuht Estel Pukk tõi välja, et insenerid on nutikad ja leiavad lahendusi, kui neile seatakse eesmärgid ja KPI-d, mis väärtustavad materjalide säästmist ja väärindamist. Rail Baltica näitel suudeti tänu nutikale inseneritööle säästa 400 000 tonni materjali vedu. Paraku ei ole tänastes riigihangetes ringmajandust esikohal – fookuses on endiselt tähtaeg ja hind. Kui me ei kirjuta hangetesse sisse ringseid kriteeriume ega premeeri innovatsiooni, siis seda ka ei sünni.
Fotograaf: Erik Peinar
Tasuta mugavus versus innovatsiooni toetav regulatsioon
Bepco juht Margus Ärm avas ärireaalsuse kainet vaadet. Bepco on 16 aastat edukalt majandanud korduskasutatavate veopakenditega (kastid, mis liiguvad ladude ja poodide vahel), sest see on ettevõtetele rahaliselt kasulik. Seevastu tarbijapakendi (nt take-away karbid) korduskasutus kiratseb. "Inimene tahab mugavust ja odavat hinda," nentis Ärm. Ühekordne pakend on täna veel liiga odav ja mugav. Ilma regulatsioonita – olgu selleks pakendimaks või pandisüsteem – ei suuda korduskasutuslahendused "tasuta mugavusega" võistelda.
Siinkohal on oluline roll Euroopa Liidu pakendimäärusel, mis 2026. aastast ühtlustab reeglid ja piirab tühja ruumi ning liigse pakendi kasutamist. "Made in EU" peaks tulevikus olema kvaliteedimärk, mis tagab, et toode on valmistatud kestlikult, vastupidiselt kontrollimatule impordile kolmandatest riikidest.
Iga ost on tellimus tulevikuks
Riigi masinavärk on küll aeglane, kuid suure mõjuga ja muutuste võti on nii tarbija kui ettevõtja käes. Väikse Eesti eelis on see, et poliitikud on meile väga lähedal ja avatud ideedele – tuleb tellimus ringmajanduse edendamiseks sisse anda. Riigikogu liige Hanah Lahe meenutas, et meil kõigil on hääl – mitte ainult valimiskasti juures, vaid iga kord poes käies. Iga ost on tellimus tulevikuks: millist maailma eelistame?
Fotograaf: Erik Peinar
Üleminek lineaarselt majanduselt ringsele ei toimu iseenesest. See nõuab:
Poliitilist julgust seada raamid, mis soosivad kestlikkust (nt riigihangete reform).
Ettevõtja taiplikkust näha regulatsioonis innovatsioonivõimalust mitte takistust.
Tarbija nõudlikkust eelistada tooteid, mis on loodud kestma ja ringlema.
Uskumus, et roheline võrdub kahjumiga on aegunud. Tuleviku majanduses on efektiivsus ja ringdisain ainsad viisid, kuidas püsida konkurentsis.
Kuidas sinu ettevõte saaks jäätmed oma protsessidest välja disainida? Võta meiega ühendust ja aitame leida viise, kuidas pöörata jäätmed väärtuseks ja tuua kogu tiim pardale, et ringset muutust läbi viia.
