Ringne hommikusöök vol 3: oled see, mida sööd
Toidu tootmine on üks suurima keskkonnamõjuga tegevusi maailmas, vastutades ligikaudu veerandi maailma kasvuhoonegaaside heite eest. Mõju keskkonnale avaldab ka ulatuslik magevee kasutus, veekogude kurnamine ja reostus ning maakasutus. Pool maailma elamiskõlbulikust maast on kasutuses põllumajanduse tarbeks, avaldades survet ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Millised on toiduainetööstuse head praktikad liikumaks ringse toidusüsteemi suunas? Kuidas saab tarbija hääletada jalgadega ja teha head nii endale kui keskkonnale? Millised käitumuslikud nügimised saavad meie otsuseid mõjutada?
Nendele olulistele küsimustele otsisime vastuseid meie novembrikuisel ringsel hommikusöögil koos Evelin Toomela (Lunden Food), Katrin Batsi (Rimi Baltikum), Kaire Roosi (NordTempeh), Kristel Vene (Raw Edge) ja Katre Kõvaskiga (YOOK).
Fotograaf: Kristiin Elmat
Efektiivsus on kestlikkuse vundament
Ringmajandusest ja kestlikkusest on võimalik rääkida väga keeruliste terminitega, mille tulemusena võib kaotsi minna nende tegelik tähendus ja eesmärk. Sisuliselt on tegemist vana hea talupojatarkusega – käi ressurssidega ümber efektiivselt ja ära raiska –, mis on tõstetud tööstuslikule skaalale ja võimendatud tehnoloogiatega.
YOOKi tegevjuht Katre Kõvask sõnastas selle põhimõtte ettevõtluse kontekstis: „Efektiivsus on konkurentsieelis ja kestlikkuse alus.“ YOOKi näitel ei tähenda kestlikkus rohelist brändikuvandit, vaid on olnud kogu äri ehitamise eelduseks. Nende tootmine on maksimaalselt automatiseeritud ja digitaliseeritud, et olla väiketööstusena konkurentsivõimeline. YOOKi kolmekordne kasv ei ole olnud vedamine, vaid kombinatsioon suurtest investeeringutest ja teadlikest otsustest, kus ressurssidega mõistlik ümberkäimine on sama tähtis kui ärikasv.
Fotograaf: Kristiin Elmat
Sama mõtteviisi järgib ka Lunden Food. Tegevdirektor Evelin Toomela selgitas, kuidas nende päev algab ja lõpeb tühja laoga. Midagi ei toodeta lattu seisma, kõik valmib tellimuste alusel ja kogu tooraine kasutatakse ära. “Võite kindlad olla, et ühest tootest üle jäänud kapsaleht on meil juba planeeritud teise toote sisuna,” selgitas Evelin. Hea näide, kuidas jäätmete minimeerimine ei ole teene vaid keskkonnale, vaid otsene kulude kokkuhoid.
Tarbija ei osta planeedi päästmist, vaid maitset ja mugavust
Üks tulisemaid arutelupunkte puudutas tarbijakäitumist. Olgugi et räägime palju kliimakriisist, teeb tarbija poes otsuseid endiselt maitse, hinna ja harjumuse põhjal.
Raw Edge’i asutaja Kristel Vene ja NordTempeh tegevjuht Kaire Roosi tõid välja olulise tõe: inimene ei taha tunda, et temalt võetakse midagi ära. Loobumisele rõhuv kommunikatsioon ei tööta, vaid fookus peab olema võidul – parem tervis, uued maitsed ja põnevus.
Raw Edge kasutab ära Kadarbiku porgandi tootmisjäägid. Neid fermentatsiooni teel ringväärindades, valmib kasulike bakteritega jook. Tarbija saab maitsva ja tervisele kasuliku toote, tootja taaskasutab jäädet, tõstes selle väärtust (upcycling).
Tempeh on traditsiooniliselt Indoneesiast pärit fermenteeritud sojaubadest valmistatud toit. NordTempeh toob meie lauale aga roa eestipärase versiooni – kohaliku kollase herne, mis on suurepärane valguallikas. Lisaks on hernes mulla lämmastikuga rikastaja, toetades nii mulla tervist. See ei ole asendustoode, vaid väärtuslik lisa toidulauale, kus fermentatsioon tõstab toiteväärtust ja teeb valgu paremini kättesaadavaks.
Fotograaf: Kristiin Elmat
Kui toode ei maitse hästi, ei aita ükski rohelubadus. Taimne toit peab väljuma kaugest peidetud nurgast ja saama normaalseks osaks toidulauast. Siinkohal on kriitiline roll ka jaekettidel, kes saavad mõjutada, milliseid uusi tooteid sortimenti võetakse ja kas taimsed tooted on paigutatud eraldi veganletti või hoopis tavariiulisse, kus see on loomulik valik iga ostja jaoks.
Kestlikkus ja katsetamine osana organisatsioonikultuurist
Inimene on kergesti mõjutatav emotsionaalne tegelane, keda saab kampaaniate mõjul panna ostma kaupa, mida tegelikult ei vaja. Käitumisteadust ja kampaaniaid on võimalik kasutada ka teistpidi, suunates tarbijat tegema vastutustundlikke otsuseid.
Rimi Baltikumi jätkusuutlikkuse strateegia ja arenduse juht Katrin Bats avas, kuidas Rimi on muutnud toidukao vähendamise osaks ettevõtte kultuurist ja juhtimisest. Toiduraiskamise vähendamine pole entusiasmist sõltuv kõrvalprojekt, vaid üks kaupluse juhtide KPI-dest, mida võimaldab saavutada näiteks andmepõhine lähenemine, tehes täpsemaid tellimusi.
Strateegilise sisekommunikatsiooni kaudu on 3000 töötajaga ettevõtte mõtteviis teinud läbi muutuse – „parim enne“ toode ei ole praht, vaid väärtuslik kaup. “Me olime ühed esimesed, kes ei peitnud enam viimase kuupäevaga tooteid ära, vaid tõime need poe keskele. Oleme suunanud ka raha nende toodete reklaamimiseks ja esile tõstmiseks,” selgitas Katrin Bats.
Fotograaf: Kristiin Elmat
Ka HI tiimi tööriistakastis on oluline osa käitumisteadusel, mistõttu viisime hommikusöögil läbi paar eksperimenti eesmärgiga suunata osalejaid märkamatult tervislikumate valikute poole.
Kohvile pakkusime vaikevalikuna YOOKi kaerajooki. Lehmapiim oli valikuna olemas, aga seda tuli eraldi küsida. Piima küsis üks inimene.
Väiksemad portsjonid nügivad meid vähem sööma, ka siis, kui lisaportsjonid on saadaval, mistõttu olid Lundeni võileivad lõigatud pooleks.
Püstitasime ka hüpoteesi, et positiivne sõnum (kõrge proteiinisisaldusega hernekrõps) toimib edukamalt kui negatiivne (30% vähem rasva). Sündmuse lõpuks nii oligi – kõrge proteiinisisaldusega hernekrõpse söödi rohkem, kuigi mõlemal kausis oli sama toode.
Seega, me ei langeta otsuseid vaakumis, vaid keskkonnal on käitumisele suur mõju.
Fotograaf: Kristiin Elmat
Väärtusahel ei lõpe tehase või poe ukse juures
Ringne toidusüsteem tähendab, et vastutus ja väärtus liiguvad ühest lülist teise. Põllumehest tootjani, tootjast jaeketini ja sealt tarbija taldrikule.
Eesti toiduainetööstuses on tipptasemel tegijaid, kes ei oota regulatsioone, vaid juhivad muutust ise. Kestlikkus ei ole lihtsalt ESG aruanne, vaid tark äristrateegia.
Võiksime mõelda efektiivsusest kui austusest ressursi vastu. Tarbijat ei muuda süütundega, vaid parema disaini ja maitsega. Suured muutused võtavad aega, kuid algavad väikestest, teadlikult disainitud nügimistest.
Kui soovid teada, kuidas rakendada käitumisteadust oma toodete või teenuste arendamisel, võta meiega ühendust ja korraldame su tiimile rohekäitumisele nügimise praktikumi. Õpid käitumisstrateegiaid ja -tööriistu, mis kõrvaldavad takistusi, toetavad teadlikku otsuste langetamist ning viivad sinu toote või teenuse vastavusse inimeste igapäevaste harjumuste, emotsioonide ja väärtustega.
