Presidendikõnele vastuseks: nii paneme Eesti ratta kiiremini liikuma

President Alar Karis kasutas aastapäevakõnes metafoori, et Eesti majanduse hetkeseis on nagu sõidaks jalgrattaga, käsipidur peal - väntad ja väntad aina suurema jõuga, aga sõit kiiremaks ei lähe. Täpne metafoor selle kohta, et meie majandus ja ettevõtlus vajavad muutust.

Eesti majanduse uus käik – ressursside väärindamine

Maailmas on drastiliselt kasvanud nõudlus ressursside järele. Ressursikriisi on põhjustanud maailma rahvastiku kuuekordne kasv viimase 200 aasta jooksul. Samal ajal suudab inimkond ringlusse saata praegu vaid 7,2% ressurssidest.

Ressursside väärindamine ehk ringmajandus on üks suund, mis aitaks edasi. Ringmajandus võib ressursikriisi leevendada materjalide ringlussevõtu (recycle), toodete taastootmise (remanufacturing) ja kasutatud ressursside uuendamise (regenerating) abil. Eesti ettevõtlus ja tööstus saaks arendada kriitiliste toorainerikaste jäätmete kogumise võimekust ja tagada nende ringlussevõtt sekundaarseks kriitiliseks tooraineks. See toetaks ka Euroopa Liidu (EL) eesmärke.

EL tugineb oma tootmises palju imporditud toorainele, näiteks taastuvenergia, digitaal-, transpordi, lennundus- ja kosmosetehnoloogia ning kaitsetehnoloogiate loomisel. Hiljutised kriisid on ELi strateegilist sõltuvust veelgi suurendanud. Ressursipuudusega toimetulekuks võttis EL eelmisel aastal vastu Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse ettepaneku. Selle eesmärk on parandada ringluspõhisust, sealhulgas ringlussevõttu ning toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning asendustoorainete väljatöötamist.

Ambitsioon peaks olema suurem kui vaid toormete asendamine

Ressursitõhususe strateegiad nõuavad uusi ärimudeleid ja tarneahelaid, mida toetavad teadusuuringud ja innovatsioon. Eesti ettevõtted kahjuks aga kipuvad alahindama õpikõverat, mille ringne majandusmudel kaasa toob. Nii jääme oma konkurentidest maha.

ESG nügib meid tegema esimese sammu – kaardistama väärtusahela ja hindama riske. See aitab mõista, millised on ettevõtte jaoks kriitilised ressursid, millest edukus tulevikus sõltub. Ent ambitsioon ei peaks jääma sellel tasemel pidama. Latt tuleks seada kõrgemale ja mõelda läbi ka see, kuidas taaskasutada ja taastada neid ressursse, mida ettevõte ise või teised ettevõtted jäätmetena käsitlevad. Tulevik on ettevõtete päralt, kes neid võimalusi märkavad ja juba täna arendustegevust selles suunas alustavad, kartmata sealjuures iseenda olemasolevat äri löögi alla seada.

Eestis on eeskujusid 

Hea kohalik näide on Mikskaar, kes uue kaubamärgi Miksgrow all toodab kasvusubstraate, mis on kõrgtehnoloogilised turbavabad substraadid. Uus tegevussuund kasutab turba asemel puidutööstuse jääke, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja kindlustades end turbatööstuse ebakindla tuleviku vastu.

Graanul Investi spin-off-ettevõte Fibenol arendab alates 2016. aastast puidutööstuse jääke toorainena, kasutades puidupõhiseid keemiatooteid, mis asendavad naftat materjali- ja keemiatööstuses.

Sillamäe tööstuspargis käivituvad 2026. aastal EISi toel tööstussümbioosis Greenful Group tehased, mis kogu Eesti ja ka lähiümbruse tekstiilijäätmed sorteerib, purustab, ümber töötleb ja ringlusse saadab. Muljetavaldav on ettevõtmise mastaap ja läbimõeldud ärimudel koguinvesteeringuga 100 miljonit eurot.

Ragn Sells on võtnud eesmärgiks toota maailma esimene kliimaneutraalne kaltsiumkarbonaat, kasutades selleks põlevkivituhkadest välja võetud kaltsiumi ja pannes selle reageerima CO2-ga. Sellisel moel toodetud tooraine täidab nii kliimaeesmärki, sidudes CO2, kui ka ressursside väärindamise eesmärki asendades kõrge jalajäljega kaltsiumkarbonaadi tootmist, mida vajab nt ravimitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, paberitööstus jt.

Kõiki mainitud projekte iseloomustavad ambitsioon, mastaap ja teadmusmahukus, aga ka arendustegevuseks kuluv aeg ja investeeringute maht. Selline võikski olla see uus mõtteviis, mis annab Eesti majandusele uue käigu.

Alustuseks saab iga ettevõte endalt tuleviku kindlustamiseks küsida:

-       Millistest kriitilistest ressurssides meie tegevus sõltub, millisest riigist see tuleb, kas seda on võimalik taastöödelda või ringlusse võtta?

-       Kas ja millega kriitilist ressurssi on võimalik asendada? Millistel tingimustel saaks kasutada teisest toorainet?

-       Millised ettevõtte tootmis-, pakendi vms jäägid võiksid olla ressurss teiste ettevõtete ja tööstuste jaoks?

-       Milline on ettevõtte enda võimalus ja võimekus ressursse väärindada? Kellega koos oleks seda võimalik teha?

-       Kuidas saame toetada tarneahela partnerid, et tarneahela ulatuses ressursse väärindada?