Skandinaavia tööstus on hääl tulevikust, aga kas me kuulame seda?
Osaledes Äripäeva Tark Tööstus 2025 konverentsil tajusin dissonantsi Skandinaavia tööstuse ja Eesti tööstuse vahel. Räägime justkui erinevat keelt.
Skandinaavia tööstus näeb ringmajanduses strateegilist kasvu- ja konkurentsieelist ning suunab oma ressursid selle realiseerimiseks.
Lego asepresident operatsioonide juhtimise alal Jesper Toubøl kinnitas konverentsil, et Lego kasutab jätkusuutlikkust äritegevuse võimendamiseks, tuues näiteks, et 50% klotsidest toodetakse taaskasutatud plastist ja plastpakend on asendatud paberist kottidega.
Arto Iivanainen, Siemens OY Eesti direktor, selgitas, et nad ei tegeleks kestlikkusega, kui selles ärivõimalust ei näeks. Siemens on seadnud eesmärgi viia aastaks 2030 oma toodete jalajälg nulli ja teha sama ka kogu tarneahelas aastaks 2050.
ABB on sarnaselt võtnud sihiks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Porvoo tehase näitel on 93% energiatarbimisest kaetud taaskasutatud energiaga, vähendes seeläbi 636 tonni CO2 emissiooni aastas. Pistikute tootmisel kasutatakse biopõhiseid ja taaskasutatud materjale, samal ajal kui tootmisjäägid suunatakse taasringlusse.
Skandinaavia turule meil lähitulevikus asja ei ole, kui me muutustega ei kohandu.
Siemens Sweden & Nordics Head of Sustainability, Elin Haapaniemi ei jätnud ruumi kaheti mõistmiseks, et just praegu on vaja roheüleminekule gaas põhja vajutada, sest Skandinaavia tööstuse sõnum on selge: meie tööstuse kliendid ootavad täielikku läbipaistvust jätkusuutlikkuse näitajates ning toodete vastavust ringdisaini põhimõtetele ja see tähendab laiaulatuslikku toodete ümberdisainimist.
Tulevikukindla äri valem
Elin Haapaniemi 6 sammu, kuidas tagada ligipääs Skandinaavia turule:
Kvaliteetsed andmed – koguge täpsed ja läbipaistvad andmed, eriti CO2 heitkoguste kohta kogu tarneahelas (Skoop 3).
Mõju hindamine – suunake ressursid muudatustele, millel on suurim keskkonnamõju.
Tarneahela juhtimine – 90% heitkogustest pärineb tarneahelast; töö partneritega on kriitilise tähtsusega.
Tootepõhine andmehaldus – igal tootel peaks olema täpselt määratud CO2 jalajälg.
Ringmajandus ja disain – 80% toote jalajäljest otsustatakse disainifaasis; Toote digitaalse kaksiku (Digital Twin) kasutamine aitab süsteemselt hallata toote elutsüklit.
Uued ringsed ärimudelid – nt, liikumine toodete müügilt teenustepõhisele mudelile, kus disain ja ärimudel toetavad üksteist
Kuulates Eesti tööstuse esindajaid nii lavalt kui kohvipausidelt, jääb mulje nagu laseksime end uinutada USA-s toimuvast ja sellest, et Euroopa Liit (EL) on rohepöördega seotud bürokraatiat vähendama asunud. Loeme sellest välja signaali, et teema on kui mitte külmutatud, siis vähemalt pausil.
Tegelikult see nii ei ole. Euroopa Liit on otsustanud, et ringmajandus on tulevikus ainus majandus. EL näeb ringmajanduses kolmandate riikide ressurssidest sõltumatuse garantiid. Ökodisaini määrus (Ecodesign for Sustainable Products Regulation, ESPR), mis jõustus 18. juulil 2024, on nurgakivi keskkonnasäästlikumate ja ringluspõhiste toodete suunas. Määruse kohaselt lubatakse EL turule vaid kauakestvaid, efektiivse ressursi ja energiatarbimisega tooteid, mille väärtusahel on läbipaistev, mis on parandatavad ning komponentideks lahtivõetavad ja ümbertöödeldavad.
Eesti tööstuses toimub esialgu ainult üks pööre – digipööre.
Eesti ekspordi statistika on kõnekas: USA turu osakaal on vaid 5%, samas kui 30% ekspordist suundub Skandinaavia riikidesse ning 81% EL-i liikmesriikidesse. Kui EL ja Skandinaavia turud liigutavad ühiskondlikku fookust ringmajandusele, siis ilma roheülemineku strateegiata ei ole meie tööstusel sinna peagi enam asja. Tõhususe kasvatamine tehisintellekti ja automatiseerimise kaudu on oluline, kuid konkurentsieelist see ei loo. Repligen Estonia asepresident Madis Unt küsis otse: "Kui sul tooteid ei ole, siis mida sa automatiseerid?". Milremi tehnoloogiajuht Devid Liik lisas, et Milremis tegelevad 2/3 inseneridest pidevalt innovatsiooniga: "Me ei tee asju nii nagu eile. Me loome midagi uut."
Eesti tööstuse huvi teemade vastu peegeldab hästi Indrek Sauli kokkuvõte konverentsi töötubades osalejatest, kus fookuses on andmed ja AI ning tootearendus tundub olevat täiesti teisejärguline.
Hea näide innovatsioonist ja ringmajanduse strateegiast on Thermory. Koroonaaegset kriisi kasutas Thermory ära, et investeerida kestliku termopuidu arendusse, mis täna on viinud nad maailma suurima termopuidu tootja positsioonile. USA-s on Thermory muutumas termopuidu sünonüümiks. Lisaks on nad panustanud väärtusahelas edasi liikumisele (saunad, saunatooted, väikemajad) ja saunabränd Auroom on tõusmas maailmas väga tuntud ülikvaliteetseks saunatootjaks. Thermory on teinud ka süsteemselt koostööd arhitektidega, kes kasutavad termopuitu hoonete keskkonna jalajälje, eelkõige betooni ja klaasi kasutuse tasakaalustamiseks ja positiivseks viimiseks.
Küsimus on: kas Eesti tööstus võtab kuulda tuleviku häält, mida Skandinaavia meile edastab, või jääb lootusetult rongist maha? Omatoote loomine on loogiline järgmine samm. Siinjuures saame ära kasutada olukorda, kus meil on võimalik luua kohe algusest peale ringseks disainitud tooteid.
