Ehitussektor seisab silmitsi suure ressursi- ja jäätmeprobleemiga. 2023. aastal tekkis Eestis kokku 2,7 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Piltlikult öeldes tähendaks see kogus 18 meetri paksust ehitusprügi kihti üle terve 10-hektarilise Krulli kvartali maa-ala!

Ehkki paberil näib Eesti seis eeskujulik – 2023. aastal suunasime 96% ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutusse –, siis suur osa taaskasutusest toimub kõige odavamal ja madalama väärtusega moel (25% tagasitäitena, 69% tee-ehituses purustatud materjalina või ümbertöödeldud materjalina). Kõrgeima väärtusega korduskasutust ehituses tehakse veel napilt. Kuna riiklik eesmärk on vähendada 2028. aastaks ehitus- ja lammutusjäätmete osakaalu 10% kogu jäätmetekkest, peame liikuma materjalide väärtust kahandavast ümbertöötlusest (downcycling) tegeliku ringmajanduse ja kestlikkusdisaini poole.

Kuidas ringsed lahendused ehitussektoris sünnivad, võtsime luubi alla HI advisory kuuendal hommikusöögil. Krulli ehitusjuht Sander Pajanen avas Krulli ringse ehituse põhimõtteid ja näiteid ning viis meid seejärel ka materjalilattu tuurile. Paneelarutelus osalesid Krulli kvartali tegevjuht Indrek Hääl, SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak, Pluss Arhitektide partner Indrek Allmann, Merko Kodud juhatuse liige Indrek Tarto ning Kliimaministeeriumi ehituse ekspert Jüri Rass. Arutelu juhtis HI advisory partner ja kestlikkusdisainer Maarja Karlson.

Krulli kvartal – hoone kui materjalipank

Krulli kvartal on üle 100-aastase ajalooga tööstuskompleks Tallinnas, kus ringse ehituse põhimõtted on viidud praktikasse. Krullis lähenetakse maastikule ja hoonestusele põhimõttel: olemasolev on ressurss, mitte jääde.

„Me ei hakka seda lammutama, vaid tahame maksimaalselt väärtust kätte saada“, ütleb Indrek Hääl.

See tähendab, et enne uue projekteerimist kaardistatakse põhjalikult kõigi olemasolevate hoonete, konstruktsioonide ja materjalide seisukord.

Krulli Kvartal

Ringsuse ja kestlikkusdisaini selgrooks on R-strateegiad, mida Krullis edukalt rakendatakse:

1. Keeldu (R0) ja vähenda (R2) – läbimõeldud linnaruum

Lammutamisest keeldumine – selle asemel, et vana maha tõmmata, säilitatakse ajalooline tööstuskompleks ja integreeritakse see uue arhitektuuriga.

15-minuti linn – kvartal projekteeritakse nii, et eluks vajalikud teenused, töökohad ja vaba aeg oleksid käe-jala juures, vähendades seeläbi elanike igapäevast liikuvusjalajälge.

2. Demonteerimine ja renoveerimine lammutamise asemel (R3, R5) – Krullis ei kasutata tavapärast lammutamist, vaid valikulist demonteerimist, et olemasolevaid elemente korduskasutada.

Kasvuhoones, kus endisest 15 000 m² masinaehitustehase hoonest saab Põhjamaade suurim ettevõtluskeskus, säilitatakse kohapeal terasfermid ja -postid ning rekonstrueeritakse olemasolevad karkassid. Töö käib koos partneritega (sh ZeroBuild), et eemaldatud elemendid puhastada, sorteerida, digitaliseerida ja ladustada tulevase kasutuseni.

3. Kasuta uueks otstarbeks (R7) – arhitektid saavad loovust täistuuridel rakendada

Kasvuhoone hoones eemaldatavad betoonist laepaneelid võetakse kasutusele ehitatava konteinerhotelli välisfassaadil. See nõudis pikki katsetusi ja eri töötlemisviise, et sisetingimuste paneelid kestaksid väliskliimas.

Vana hoone telliseid kasutatakse uue pumpla ehitusel, tagades materjali funktsiooni säilimise uues kestas.

Vana tehase kraanatalad projekteeritakse uue hoone käiguteedeks.

Vanad laepaneelid ja kivid leiavad rakendust väliruumis – nendest saavad jalgrattaparklate alused, pargipingid, piirded ja astmed.

Ehituse käigus välja kaevatavast pinnasest eraldati 45 tonni sinisavi, mida kasutatakse siseviimistluses savikrohvina, tagades kohaliku materjali 100% väärindamise.

*R-strateegiate rakendamine Krulli Kvartalis*

Paneelarutelu: mis peab ringsuseni jõudmiseks muutuma?

Panelistide arutelust tulid välja mitmed valupunktid ja ka lahendused, mis aitavad ringsusel jõuda tavapärasesse ehituspraktikasse:

Traditsioonilised lepingud tapavad innovatsiooni

Klassikaline fikseeritud hinnaga hankeleping paneb kogu riski ehitaja õlule. Kui katsetada ringseid lahendusi fikseeritud raamides, tekivad vaidlused ja hirm trahvide ees.

Loodusmaja Taru näide: Kliimaministeeriumi ehituse ekspert Jüri Rass tõi välja, et Taru näidisprojekti puhul kasutas Riigi Kinnisvara lepingumudelit, mis soodustas ühismõtlemist ja riskide jagamist. Ehitushind oli indekseeritud, mis tagas rahuliku ehitusprotsessi ning võimaldas teha innovaatilisi otsuseid (nt kohapealse savi kasutus ja vihmavee süsteemid) ilma eelarvet lõhki ajamata.
Krulli sihthind: Krulli kvartali tegevjuht Indrek Hääl rõhutas, et renoveerimisel ja taaskasutusel on parim teostusviis sihthinna kokkulepped ja avatud kuludega juhtimine. Otsuseid, mida teha ja mida mitte tehakse avatud arutelus koos ehitajaga.

Kestlikkusdisain on arhitektile täiesti uus töölõik

Pluss Arhitektide partner Indrek Allmann viitas, et taaskasutatavate materjalide inventuur, kaardistamine, digitaliseerimine ja sertifitseerimine on projekteerimises uus etapp, millega varem pole arvestama pidanud. Taaskasutav projekteerimine on esialgu kuni 1,3 korda kallim kui puhtalt lehelt uue asja joonistamine. Ja taaskasutus nõuab aega – see on nagu „arheoloogiline väljakaevamine“, mida ei saa suruda tavapärasesse projekteerimisgraafikusse.

Regulatsioonid ja standardid vajavad erandeid

Ehitusregulatsioonid on loodud tehasest tulevate uute materjalide jaoks. Vanade materjalide (nt terase või betooni) parameetrite ja vastupidavuse tõestamine tänapäevaste normide järgi on sageli keeruline ja kulukas.

„Pead tundma ennast natuke pätina, et teha ringset asja,“ märgiti paneelis tabavalt olemasolevate regulatsioonide ja tegelikkuse vahelisest vastuolust rääkides.

Nii nagu muinsuskaitse all olevatele hoonetele kehtivad erandid, peaksid seadusandlikud erandid ja paindlikumad sertifitseerimisnõuded toetama ka ringset ehitust.

Pankade vaade ja turu nõudlus

SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak ning Merko Kodude juhatuse liige Indrek Tarto rõhutasid, et ringsus ei saa olla ebamäärane või „ümmargune jutt“. Finantsasutuste jaoks on oluline konkreetne, andmetel põhinev mõju ja riski hindamine. Tänane koduostja vaatab eelkõige ruutmeetri hinda ja energiatõhusust – ringsusel puudub veel otsene finantsiline mõõdik, mis ostja jaoks hinnaerinevust õigustaks. Seetõttu peab ringsus looma hoonele selge lisandväärtuse ja identiteedi.

Kokkuvõte

Ringselt ehitamine on võimalik – seda näitab Krulli kogemus. Ringne ehitus ei ole lihtsalt materjalide taaskasutus, vaid filosoofiline muutus selles, kuidas me ruumi ja ressursse mõtestame. Ringne ehitus vajab:

Tarka ja julget tellijat, kes paneb lähteülesandes paika ringsuse ambitsiooni.
Paindlikke lepinguid, mis julgustavad arhitekti ja ehitajat otsima uusi lahendusi.
Seadusandluse kohandamist, mis ei karistaks vanade kvaliteetsete materjalide uuesti ringlusse võtmist.
Avatud suhtumist kõikidel osapooltelt, et koostöös jõuda parema tulemuseni, millest võidavad nii inimesed kui keskkond.