Ringne hommikusöök 2: kuidas ettevõtted saavad ringmajandust rakendada?
29. mai hommikul kogunesime taas sõprade ja koostööpartneritega teisele Ringsele hommikusöögile. Seekordne arutelu keskendus küsimusele: “Mida ja kuidas saame tänases (ja homses) ärikeskkonnas ringselt teha?”.
Paneeldiskussioonis osalesid Janno Jegers (Saku Metall), Gerly Otsa (KIK), Timo Taniel (Green Gravels) ja Teele Niidas (UP Catalyst). Vestlust juhtis Jane Oblikas (HI advisory).
Tänases maailmas, kus loodusvarad on piiratud ja kliimamuutused üha teravamad, muutub ringmajandus üha olulisemaks. Arutlesime, milliseid lahendusi Eesti ettevõtted juba täna kasutavad.
Green Gravels toodab kergkillustikku peamiselt kasutatud klaasist ja õhust – nende materjalidest koguni 99% on ringluses. Suurimaks takistuseks on sobiva tooraine vähesus ja nõrk taaskasutussüsteem.
Saku Metall keskendub toodete vastupidavusele – nende valmistatud uksed kestavad hoonetes üle 20 aasta. Kuigi taaskasutatud toorainet veel ei kasutata, on fookus toote eluea pikendamisel läbi disaini ja hooldatavuse.
UP Catalyst toodab uuenduslikke süsinikmaterjale, kasutades toorainena tööstuslikku CO₂. Tootmine on peaaegu täielikult taastuv, kuid arengut takistavad sisendi (ehk puhta CO₂) piiratud kättesaadavus ja turu valmidus.
Mis võimaldab ringmajandust?
Panelistid tõid välja kolm tasandit:
Mikrotasand – organisatsioonisisene teadlikkus ja oskuste arendamine (nt Saku Metalli disainimuudatused pikema eluea nimel).
Mesotasand – koostöö väärtusahelas. Tasuta sisenditele lootmine (nt CO₂ või jäätmed) ei toimi – koostöö peab looma väärtust mõlemale poolele.
Makrotasand – riiklik tugi. KIK pakub küll rahastust (sh 11 miljonit eurot ringmajanduse toetuseks), kuid bürokraatia ja piiratud tingimused takistavad mõju.
Kas turg ja tarbijad on valmis?
UP Catalyst tõdes, et rohepöörde nimel kõrgemat hinda maksta ei taheta. Ka Eestis eelistavad tarbijad sageli odavamat toodet, isegi kui kestlik variant on kvaliteetsem.
Green Gravelsi sõnul on ehitussektor väga hinnatundlik ja harjumuspärane. Skandinaavias ollakse valmis kestlikke lahendusi rohkem otsima – Eestis valitseb veel hoiak “kui 30 aastat on nii tehtud, miks peaks muutma?”
Kuidas edasi?
Teadlikkuse tõstmine on võtmeküsimus – ettevõtted peavad ise panustama harimisse ja selgitamisse.
Koostöö väärtusahelas peab põhinema mõlemapoolsel kasul.
Riiklikud meetmed peavad muutuma praktiliseks – nt rohelised riigihanked aitaksid turgu kujundada.
Eestis on juba tegutsemas mitmeid edukaid ettevõtteid, kes näitavad, et ringmajandus on võimalik. Vajalik on süsteemne tugi, koostöö ja teadmiste kasvatamine. Ringmajandus ei sünni ainult headest kavatsustest – see vajab nutikat disaini, teadmisi ja tugevat ökosüsteemi.
